Töö, ärid, varad, sissetulekud
Tänases maailmas, kus väärtusi turul mõõdetakse rahaga, on meil vaja mingit sissetulekuallikat. Raha ei tee õnnelikuks, kuid raha omamine muudab mitmed asjad elus lihtsamaks.
Kui raha oleks meile oluline, siis oleksid meil kõik kapid seda täis. Raha on maailmas lihtsalt nii tohutult, et see pole kindlasti probleem ise-enesest. Probleem on see siis, kui sul on tõesti midagi olulist vaja ja sul pole piisavaid vahendeid. Mis on raha väärtus näiteks siis, kui saaksid oma lapse saata heasse kõrgkooli, mille sisseastumiseksamid ta on ära teinud? Või mis on raha hind, kui saaksid enda või oma lähedase mõne raske haiguse ravi sellega tasuda? Mis on vähi hind?
Paar väga olulist mõistmist: PALGATÖÖ ON MAAILMAS KÕIGE KÕRGEMINI MAKSUSTATUD TULULIIK. Otseste ja kaudsete maksude osakaal arenenud maailmas on palgatöötajatel üle 70%.
Eestis on ettevõtlustulu maksuvaba (kuni seda ei võeta firmast välja) ning lisaks saab ettevõte oma äriks vajalike kulude käibemaksu riigilt tagasi.
Kui uurida tulude jaotuse statistikat ilma emotsioonideta (kui siia tuleks mõnest teisest galaktikast mõni intelligentne olend ja jälgiks meie ühiskonna seaduspärasusi) , siis võib kindlalt väita, et peamine vaesuse põhjus on see, et INIMESED KÄIVAD TÖÖL. Teine põhjus on see, et oma väga vähese ja suure ajakuluga teenitud raha viivad nad poodi. Jaekaubanduse ja Hulgikaubanduse juurdehindlused on igapäevaste kulutoodete puhul arenenud turumajanduses ligi 80%.
Igakuiselt ümberjagatav kassavoog läheb peamiselt ÄRIDE JA VARADE OMANIKELE. Praktiliselt kõik varaliselt kindlustatud inimesed saavad oma sissetuleku omanikutuluna või varade tootlusena.
Inimesed investeerivad erinevatel põhjustel. Pensioniks säästmine mõnes fondis või madratsi all, kinnisvara soetamine, börsiaktsiate ostmine, oma firma üles ehitamine, kuld, autoritasud. Investeeringu eesmärk on enamasti riskide hajutamine või ka vaba raha kasvatamine. Tegemist on omanikutuluga, millega kaasneb hulk kohustusi ja ka riske.
Inimesed on meie kõige olulisem loodusressurss. Kõige suurema tootlusega on alati investeering endasse ja oma lähikondsetesse. Punkt.
Vaata lisaks https://www.expensivity.com/price-of-happiness-by-country/
Kas sind huvitab PERFEKTNE ÄRI
Loe Jim Dornan raamatut „Lihtne, kuid mitte iseenesestmõistetav“. Selline äri on võimalik.
Ettvõtluskonsultandina ma soovitan igal inimesel omada firmat. Juba ainuüksi ettevõtjaks olemine on tohutu väärtus, sest sa pead võtma vastutuse. ENTERPRENEURSHIP tuleb prantsuse keelsest mõistest – Väärtuse Tõstmine. Madalama väärtusega toodete-teenuste lisandväärtusega realiseerimine ja omanikutulu teenimine. Mida saad sina toota või millele väärtust lisada?
Tegelikult on inimesel väga palju väärtusi. Ühiskonnateadlased räägivad inimeste väärtusest. Poliitikutele on vajalik sinu hääl 😉 Me võime välja arvutada sinu keemilise koostise ja ainete turuhinna!…
Kas oled märganud, et sulle tahetakse pidevalt midagi müüa? Reklaamid vilguvad kõigil ekraanidel, sulle tulevad pakkumised nii e-kirjadena kui värvilised lehed „Nüüd on kõik nii odav“ su postkasti, kaubanduskeskuses hüppavad su juurde noored müüjad ja uurivad su pensionikindlustuse, mobiilipaketi, teleteenuse jne. pakkujat… Usu mind, iga sinu tegevus on kellegi sissetulek ja äri. Kui sa magad, kui sa tule põlema paned, kui sa sööd või jood, kui paned riideid selga, kui kõnnid…keegi koguaeg teenib sinu pealt ja see on tema äri.
Kas oleks võimalik see SINU VÄÄRTUS kuidagi endale jätta (ma ei räägi sinust kui sõbrast, emast või hoopis vanaisast, vaid sinu loodavast ärilisest kassavoost – sinu väärtus turu jaoks)?
Ma võin sulle näidata kopeeritavat strateegiat, mis on tõestatud ja täiesti seaduslik. Me ei katseta seda vaid otsime inimesi, kes tahavad midagi enamat oma elult ja on valmis õppima. Võib-olla on see lahendus sulle, Nagu see on olnud juba tuhandetele. Ettevõtlus kui eluviis. Elukestev õpe. Passiivne kassavoog. Lood väärtust mis on kellelegi kasulik. Sinu eluviis loob väärtust. Kopeeritav strateegia.
Kui sa sellest aru saad, siis muudad sa tõenäoliselt mitte vaid enda elu, vaid ka kõigi järeltulevate põlvede saatuse. Murrad ennast välja esivanemate „tööta raha eest“ mustrist…
Aga kas sa tahad…
Ja kas sa kuulad?
UNISTUSED:
Mida sa teeksid, kui sul oleks:
500.- eurot kuus täiendavalt?
1000.- eurot kuus täiendavalt?
2000.- eurot kuus täiendavalt?
4000.- eurot kuus täiendavalt?
(Võlad ära maksta, auto või muu sõiduvahend, oma kodu või mitu, mööbel ja sisustus, reismine, kaater või purjekas, riided, enda koolitamine, pensionile jäämine, heategevus, investeerimine, töölt ära, vaba aeg, aeg perele …?)
Väga lihtsustatult saab öelda, et elamiseks vajalike tulude saamiseks sa kas…
pead raha eest töötama või
paned raha enda eest tööle.
Hiljuti ETVs esilinastunud sari „Rahamaraton“ toob lihtsalt välja, kuidas suhteliselt noored inimesed on väga väikeste summade investeerimisega alustades saanud juba nautida finantsvabadust. Peamise veana tuuaksegi välja, et inimesed lihtsalt ei alusta, kuna neile tundub, et investeerimine on väga keeruline ja sul peab selleks olema palju raha. Samut tundub, et finantsvabadus tähendab mingeid tohutuid rikkusi ja hirmsat tööd. Tegelikult tagab Eestis finantsvabaduse juba paarituhande EURine igakuine tulu, mis annab sulle tohutult juurde võimalusi ja hingerahu. Saad valida, kui palju tahad tööl käia, samuti ei pea sa töö kaotamisel paaniliselt vastu võtma esimest pakkumist vaid saad rahulikult valida. Või võid hoopis võtta aja maha ja näiteks teha ära mõned reisid kohtadesse mida oled soovinud külastada. Investeerimise alustamiseks parim aeg oli eile. Ja järgmiseks parim aeg on nüüd, siin ja praegu!
Millised oleksid variandid saada 2500.- EURi kuus?
Palgatöö, mille brutopalk on veidi üle 3000.- EURi (täna on keskmine palk ca´1500+ EURi)
Oma firma. Pead leidma toote või teenuse, mida suudad müüa 10% marginaaliga 30 tuh. Euro eest kuus, omamata mingeid kulusid. Võid sellele hiljem võtta frantsiisiõiguse ja müüa edasi. Või tee sellest ükssarvik ja tee EXIT.
Külaliskorterid. Pead omama umbes 10 2-toalist stuudiokorterit üürituluga 300.- EURi. Ühe korteri hind väljaüüritavas piirkonnas maksab ca´100 000.-, seega peaks sul olema varasid pea 1. miljon (ah ma unustasin maksud…)
Dividendiaktsiad. Need on börsi-investeeringud mille eesmärk on iga-aastased väljamaksed. 5% aastadividendide jaoks peaksid omama 600 000 eest aktsiaid
Kirjuta raamat (a´la Harry Potter), saa peaosatäitja roll järgmises „James Bond 007“ filmis, tee rock band (Elvis on surnud, elagu Elvis) või maali väga kalleid pilte (isegi Picasso oli eluajal vaene). Kui sa pole seda juba teinud, siis kas sul on lootust seda teha? On sul mõni luulekogu kirjutatud lauasahtlisse?
Mõtle välja vähiravim ja võta sellele patent.
Investeering endasse ja teistesse inimestesse – äripartneritesse. Kõige keerulisem varaklass, kuna inimestega suhtlemine nõuab palju õppimist ja kannatlikkust. Aga on kindlalt kõige suurema tootlusega. Koostöö umbes 10 inimesega ja võimendava koolitus-süsteemi kasutamisel tagab 24/7 toimiva ärimudeli, mida iial ei saa teha ise.
Kas sa usuksid, kui keegi pakuks sulle riskivaba ärisüsteemi, mis on 100% ette-ennustatav igaühele, kes on valmis umbes 8-15 tundi nädalas pühendama õppimisele, mille läbi on 2-5 aastaga kindlate printsiipide ja tegevustega mida igaüks saab teha, võimalik saavutada finantsiline vabadus (4-8tuh. EUR/kuus varade tootluselt).
Ma olin ettevõtluskonsultant, lugenud oma ärijuhtimise magistriprogrammis Norwegian School of Managementis kümneid äriplaane (Case-study), teinud Keila Panga Järelvalvenõukogus ja hiljem Harju Ettevõtluskeskuses kümnetele firmade äriplaanidele nii tasuvus- kui riskianalüüse EBRD grantide taotlemiseks. Olin ise ettevõtjana otsinud „ideaalset ärimudelit“, olles nii tippjuht, ettevõtja kui investor. RISKIVABA ÄRI tundus üks rumalamaid termineid ja IGAÜKS pole sõna, millega mina ennast seostaks (EGO probleem)…
Kuna aga pakkumine oli laual, siis otsustasin käituda täpselt nagu konsultandina seda tegin äriplaanidega. Korjasin kokku maksimaalselt infot, tegin hulga arvutusi (ROI, SWOT, Value Chain), panin paberile küsimused ja otustasin kohtuda inimestega, kellel oli isiklik edukogemus samas projektis. Minu arvutused näitasid, et ma pole kunagi näinud parema tasuvusega legaalset ärimudelit. See on kas pettus, millest saan kirjutada „Äripäevale“ artikli või on see kindlalt parim süsteem mida olen näinud.
3 kuud hiljem kirjutan ma lahkumisavalduse oma viimaselt palgaliselt töökohalt…
MIS SIIS, KUI SEE PAKKUMINE ON TÕSI?!